24 May 2011
jutuke
Prantsuse džentelmen Andre on üksik . Ta ema ja isa surid autoõnnetuses . Tal oli väga vaja kaaslast kellele toetuda ning kellelt abi paluda. Talle meeeldisid väga lapsed ning ta tahtis neid kaise saada. Pealtnäha perfektene noormees. Kuid tüdrukutega tal ei vedanud . Kord korraldas ta sõber Fernando talle kohtingu Marily Zerroniga . Kohting toimus lilleaias Eifeli torni läheduses . Ta sõber oli korraldanud ilusad viiulimängijad ja see kõik oli nagu filmis. Laual oli batoonid, buggetid. Kui Marily sisseastus jäi Andre tummaks see oli armastus esimesest silmapilgust. Nad sõid oma söögid lõpuni ja said oma jutud räägitud. Edasi läksid nad Andre juurde sa said üksteisega paremini tuttavaks
10 May 2011
Sõnaseletus
1)Pantomiim-on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel. Kunstiala nimetus tuleneb Vana-Kreekast, kus nii nimetati näitlejat või tantsijat, kes muusika saatel "kõike jäljendas"
2)Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha plastika.
,
Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil.
Ballo tähendab Itaalia keeles "tantsin". Ballett ühendab endas koreograafia, muusika ja pantomiimi.
Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal. Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused.
Ballett algab avamänguga. Balletti aluseks on stsenaarium, mille järgi seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Kogu tegevus antakse edasi tantsu ja keha liikumise kaudu.
Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja.
Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini.
Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.
2)Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha plastika.,
Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil.
Ballo tähendab Itaalia keeles "tantsin". Ballett ühendab endas koreograafia, muusika ja pantomiimi.
Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal. Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused.Ballett algab avamänguga. Balletti aluseks on stsenaarium, mille järgi seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Kogu tegevus antakse edasi tantsu ja keha liikumise kaudu.
Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja.
Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini.
Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.
08 March 2011
15 February 2011
08 February 2011
01 February 2011
Kõik mis särab pole veel kuld
Silm silma vastu hammas hamba vastu
Teise silmas pindu näed aga oma silmas pindu näed
Helde annab ahne võtab
Kuidas sina teisele nõnda teine sinule
Mis on mõttes tuleb ka keelel
Head teod ununevad kiiresti aga halbu tegusi peetakse meeles
Rikas mees teeb plaane homseks vane tänaseks
Kui kõht täis ununeb heategija kiiresti
Silm silma vastu hammas hamba vastu
Teise silmas pindu näed aga oma silmas pindu näed
Helde annab ahne võtab
Kuidas sina teisele nõnda teine sinule
Mis on mõttes tuleb ka keelel
Head teod ununevad kiiresti aga halbu tegusi peetakse meeles
Rikas mees teeb plaane homseks vane tänaseks
Kui kõht täis ununeb heategija kiiresti
Peep on väike poiss. Tal ei vaju kunagi süda saapasäärde ega poe jänes põue. Ta saab juba paljudest asjadest õigesti aru. Ta saab aru, et nende peres mängib esimest viiulit vanaema, kellele ei maksa kärbseid pähe ajada. Memm ei kaota üheski olukorras pead, vaid jääb endale kindlaks. Teda ei saa kunagi ka ninapidi vedada. Vanaema hoolib väga vanaisast, kes elab nagu kuninga kass. Taadile meeldib väga aega surnuks lüüa, kuid talle ei meeldi spordiga tegeleda, kuna tal on sepik seljas. Samuti ei tea vanaisa popmuusikast ei ööd ega päeva kuid, mida Peep jumaldab. 10/10
Kevade õhtul
Nagu magus unenägu
tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa
valge udu jahe vool.
Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.
Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!
Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!
Nagu magus unenägu
tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa
valge udu jahe vool.
Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.
Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!
Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!
25 January 2011
Eesti linnalegendid
Postimeest lugedes sain teda kolmest linnalegendist. Esiteks parvlaeva estonia kaptenile allunud Avo Piht keda nähti Kaplinnas. Teiseks mehaest kes süstlaga ööklubis Bravo teisi inimesi HI- viirustega politsei uuris seda, kuid ühtegi asitõendit ei leitud. Ning kolmandaks spioonid tallinna linnas kes elasid Nõmmel ühes eramus kui politsei asja uurima läks selgus , et seal Nõmme eramus elas hoopis üks tavaline perekond.
Mina isiklikult ei usu linnalegendide olemasolule.
Viru keskus, Solaris, Kaubamaja, Saku suurhall, laulukaar, Estonia teater, Oleviste kirik, Kalevi spordihoone, Kumu, Kadrioru loss.
Mina isiklikult ei usu linnalegendide olemasolule.
Viru keskus, Solaris, Kaubamaja, Saku suurhall, laulukaar, Estonia teater, Oleviste kirik, Kalevi spordihoone, Kumu, Kadrioru loss.
19 January 2011
Eesti multifilmid
| REŽISSÖÖRI EES- JA PEREKONNANIMI | FILMI PEALKIRI LIIK VALMIMISAASTA | FILMI SISUKOKKUVÕTE |
| Elbert Tuganov | „Ott kosmoses” Nukufilm 1957 | Ott satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa. |
| Arvo Paistik | „Klaabu kosmoses” Multifilm 1981 | Kolmas film Klaabu seiklustest viib vaataja tundmatule planeedile, kus Klaabu ja tema sõbrad aitavad põliselanikel vabaneda kõikeõgivast Seenest. |
| Janno Põldma | „Lotte reis lõunamaale” Multifilm 2000 | Väike küla suure mere ääres. Elanikeks on juba tuttavad koerad seriaalist “Tom ja Fluffy“ – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy jne. Kuid vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüdseks on Oskaril väike tütar Lotte, uue seriaali peategelane. |
| Martinus Daane Klemet | „Õhus” Multifilm 2000 | Hundi ja inimeste vaheline telekommunikatsioon viib olukorrani, kus gravitatsiooniseadused muutuvad tundmatuseni. |
11 January 2011
Kevade filmiarvustus
KEVADE
Film on väga huvitav seal on alati midagi toimumas. Seda filmi soovidaksin ma kõigile. Ma arvan et see on Eesti üks parimatedst noortefilmidest. Stsenarist Arvo Kruusemäe on teinud väga hea filmi. Film sündis aastal 1969, kuid on väga hea oma aja kohta. Arvo Kruusemäe käe all on valminud palju kuulsaid filme nt. ( Sügis, Suvi, Naine kütab sauna ja Karge meri). Kui võrrelda seda filmi mõne Arvo Kruusemäe filmiga on see tema parim film.
Film on väga huvitav seal on alati midagi toimumas. Seda filmi soovidaksin ma kõigile. Ma arvan et see on Eesti üks parimatedst noortefilmidest. Stsenarist Arvo Kruusemäe on teinud väga hea filmi. Film sündis aastal 1969, kuid on väga hea oma aja kohta. Arvo Kruusemäe käe all on valminud palju kuulsaid filme nt. ( Sügis, Suvi, Naine kütab sauna ja Karge meri). Kui võrrelda seda filmi mõne Arvo Kruusemäe filmiga on see tema parim film.
07 December 2010
Jutt
Elas kord ammu päkapikk Uudo. Nagu kõik päkapikud oli temagi väga uudishimulik. Talle meeldis väga lastele kinke ja komme viia. Kuid ühel päeval kui tema pidi komme viima minema magas ta sisse ning kõik kommid jäid jagamatta. Jõuluvana pahandas teda selle eest sellega ,et ta ei saa kaks aastat ühtegi kinki kohale toimetada . Kohe kõmpis Uudo oma majakesse ja jäi tukkuma hommikul oli kõik teisiti. Jõuluvana tuli isiklikult Uudot äratama. Ja saatis Uudo isiklikult kõige tähtsamaid kinke viima. Uudo lippas kohe oma majakesest välja ning tõmbas endale töövormi selga Uudo sörkis jõuluvana saani peale. Keegi ei tea siiamaani ,kuidas kõik oli juhtunud ,kuid Uudost sai peapäkapikk. Ning ta sai kinke viia koguaeg ,kui tahtis. Ja kõik elasid rõõmsalt elu lõpuni.
30 November 2010
qrb hihii m22z kõndiz mööda t22d ja 0tziz 0ma k02ra . eee.. k02r 0ly eilee kaduma läinud qlutuzed 0lid igal :D p00l näitex ratee . eee , faceb00k . eee.. c0m , twitter . c0m ja 0rqt :$ . c0m . iza tahtiz w22l qlutuzt kammoon limpa . ru panna qid 2ma 2y :D:D:D lubanud . :D:D:D:D nad panid qlutuz22 hihii ka õu22 . qid kõik (A) ürituzed 0lid :D l00tuzetud . paary päewa pärazt :D:D:D:D:D:D 0ly k02r juba :$ unuztatud . :D:D:D qid p2r2p02g 2y ka0tanud l00tuzt ta hihhii 0tziz k02ra igal wõimaliql :D:D:D:D:D:D h2tk2l :D:D:D:D:D:D . lõpux ka0taz ka p02g l00tuzee ning :D:D:D:D k0era 0tziminee 0zutuz l00tuzetux . kümnee pä2wa yyy! pärazt heliztaz n2il22 eee.. wanaema ja küziz kaz nad k0eralee ka eee.. järgy tulewad . eee..
1. See programm pani juurde palju mitte eesti keelseid tähti ning ebasobilikke märke.
2. MSN kasutan ma tavalist eesti keelt, kuid vahel ka inglise keelt
3. Keelatud on märgid ning tähed mis sinna ei sobi või ei käi see, kui seda hakatakse pidevalt tegema võib eesti keel kaduda.
1. See programm pani juurde palju mitte eesti keelseid tähti ning ebasobilikke märke.
2. MSN kasutan ma tavalist eesti keelt, kuid vahel ka inglise keelt
3. Keelatud on märgid ning tähed mis sinna ei sobi või ei käi see, kui seda hakatakse pidevalt tegema võib eesti keel kaduda.
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oi , kui tore on sooja ja valgesse tuppa tulla!
Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õudsam.
Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune.Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud.
Sünnipäevakingid olid üle antud .Tuli aeg lauda istuda.Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid.
Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas ,et sellised koogid olid Hiinas.Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega.Kõik pidid istuma .Kooki süües teatas ta ,et kui Hiinas tehakse selliseid kooke sõidab ta suveks Hiinasse.
Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õudsam.
Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune.Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud.
Sünnipäevakingid olid üle antud .Tuli aeg lauda istuda.Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid.
Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas ,et sellised koogid olid Hiinas.Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega.Kõik pidid istuma .Kooki süües teatas ta ,et kui Hiinas tehakse selliseid kooke sõidab ta suveks Hiinasse.
29 November 2010
23 November 2010
1. Väikese tähega kirjutatakse (kadripäev, mardipäev, madisepäev)
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril.
3. Kadripäev kuulutas välitööde lõppu.
4. Kadrideks riietusid peamiselt naised kuid ka mehed.
5. Kadrid käisid peamiselt heledates riietes.
6. Kadripäev on saanud nime pühaku järgi.
7. Kadrititt oli riidest tehtud nukk
8. Kadrid palusid end sisse lauldes.
9. Kadrid laululsid, tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljateri või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja siis hüvastijätulaulu.
10.Sooviti karjaõnne, lasteõnne ja noorikutele poisteõnne.
11.Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga ja villaga seotud tööd, ei tohtinud ka lambaid pügada.
12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida.
13. Kadrid laulsid näiteks "Laske sisse kadrisandid"
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril.
3. Kadripäev kuulutas välitööde lõppu.
4. Kadrideks riietusid peamiselt naised kuid ka mehed.
5. Kadrid käisid peamiselt heledates riietes.
6. Kadripäev on saanud nime pühaku järgi.
7. Kadrititt oli riidest tehtud nukk
8. Kadrid palusid end sisse lauldes.
9. Kadrid laululsid, tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljateri või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja siis hüvastijätulaulu.
10.Sooviti karjaõnne, lasteõnne ja noorikutele poisteõnne.
11.Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga ja villaga seotud tööd, ei tohtinud ka lambaid pügada.
12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida.
13. Kadrid laulsid näiteks "Laske sisse kadrisandid"
16 November 2010
1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8,(õpik) 38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis alti aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
teotama, toeotada, teotan.
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8,(õpik) 38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis alti aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
teotama, toeotada, teotan.
Varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhitekt, brikett, taburet, kotlet, pankrott, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, draagiline, hubane, kiirkäija, minija, treial, revolutsioon, materjal, linnlane, proffessor, režisöör, varksi, müüja, finiš
.
.
02 November 2010
Ema soovitus
Poiss kõndis mööda jõge
ning tahtis üle saada
ta arvas et on peast nõge
kui hüppaks üle jõe ta.
Poiss proovis ja proovis
kuid üle ei saanud
ema teda küll noomis
kuid poiss ei kuulanud.
Kohe üle hüppas ta
ja plärtsti oli vees ka
poiss mõtles miks ei kuuland ema ta
Pärast ema teda pahandas.
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
01 November 2010
Pärdik ja prillid
Elas kord pärdik, kes nägi, et elevant Eeval olid prillid. Pärdik sattus neist nii vaimustusse, et tahtis neid ka endale.
Pärdik küsis:”Kust sa need prillid said?”
Eeva vastas:”Mu ema kinkis need mulle sünnipäevaks.”
Seejärel läks pärdik Eeva ema juurde ja küsis :”Kust Te need prillid Eevale ostsite?”
Eeva ema vastas:”Ma ostsin need lammas Kadri käest.”
Kohe jooksis pärdik kaupluse juurde, mis asus metsa teises otsas.
Ta läks sinna väga kaua ning kohale jõudes oli kauplus juba kinni. Pärdik ootas ja ootas kuni hommikuni, siis tuli lammas Kadri. Pärdik vaatas poes ringi ja nägi samasuguseid prille nagu Eeval. Pärdik ostis need prillid ära, kuid kui ta need ette pani ei näinud ta midagi .
Ta küsis lammas Kadri käest:”Miks ma nende uute prillidega ei näe? Eeval on samasugused ja tema näeb väga hästi?”
Lammas Kadri vastas:”Need on Eevale selleks, et ta paremini näeks, sul pole neid tarvis, sa näed niigi hästi.”
See mis teistel on ei pea alati sinul ka olema.
19 October 2010
12 October 2010
28 September 2010
vaene - viletsal järjel olema
roheline - rohukarva
laps - inimeselaps
jooksma - punuma
julge -kartmatu
õpilane - koolinoor
sööma -keha kinnitama
ohtlik -riskantne
meeldima -meelepärane
väljamõeldis-fantaseering
Ühel ammusel ajal elas üks laps . Ta oli nagu tavaline laps .Ta oli kooliõpilane ja talle meeldis joosta, kuid ta oli vaene.Ühel jällegi tavalisel päeval otsis ta midagi süüa. Ta otsis siit ja sealt, palus inimestelt leivaraasukest, kuid keegi ei aidanud teda. Lõpuks ta väsis ning läks rohelisele aasale puhkama. Ta jäi magama. Paari tunni pärast ta ärkas ja oli imestunud ,sest koht, kus ta magama jäi, oli muutunud. Kõik oli nagu tema unenäos, ta oli julge ja kartmatu rüütel, ta oli rikas ja abivalmis, võttis varastelt ja andis vaestele. Ta riskis ohtlike ja raskete ülesannetega. See kõik oli nagu väljamõeldis, kuid see oli päris ja nii sai vaesest lapsest suur ning jõukas rüütel.
roheline - rohukarva
laps - inimeselaps
jooksma - punuma
julge -kartmatu
õpilane - koolinoor
sööma -keha kinnitama
ohtlik -riskantne
meeldima -meelepärane
väljamõeldis-fantaseering
Ühel ammusel ajal elas üks laps . Ta oli nagu tavaline laps .Ta oli kooliõpilane ja talle meeldis joosta, kuid ta oli vaene.Ühel jällegi tavalisel päeval otsis ta midagi süüa. Ta otsis siit ja sealt, palus inimestelt leivaraasukest, kuid keegi ei aidanud teda. Lõpuks ta väsis ning läks rohelisele aasale puhkama. Ta jäi magama. Paari tunni pärast ta ärkas ja oli imestunud ,sest koht, kus ta magama jäi, oli muutunud. Kõik oli nagu tema unenäos, ta oli julge ja kartmatu rüütel, ta oli rikas ja abivalmis, võttis varastelt ja andis vaestele. Ta riskis ohtlike ja raskete ülesannetega. See kõik oli nagu väljamõeldis, kuid see oli päris ja nii sai vaesest lapsest suur ning jõukas rüütel.
07 September 2010
Minu Suviii
Minu suvi oli lahe!
Ma nautisin oma suve täiega. Käisin korvpallilaagris ja olin maal. Laagris tutvusin paljude uute inimestega. Sporti tegin laagris palju, päevas oli kaks trenni: jooksime, ujusima ja mängisime kossu. Maakoht on mul Tartumaal, Rõhu külas. Seal olin vanaema ja vanaisa juures. Ma olin maal peaeaegu, et terve suve. Tartus on mul koer Verona. Temaga me mängisime palju. Maal on mul paar sõpra kuna seal on vähe inimesi ja kõik on kõigi sõbrad.
Suve lõpus oli mul võistlus Rakveres. Seal olime 3 päeva. Meil oli kokku 5 korvpallimängu, kuid mina sain mängida ainult ühe, sest ma sain esimese mängu viimasel veerandajal palliga vastu pöialt. Vise vastu minu näppu oli nii tugev, et pöidlasse tuli mõra ja see pandi kipsi. Koju minemise asemel jäin meeskonnale toeks. Võistlustel saavutasime kümnenda koha.
Selline oli väike kokkuvõte minu toredast ja päikselisest suvest.
Suve lõpus oli mul võistlus Rakveres. Seal olime 3 päeva. Meil oli kokku 5 korvpallimängu, kuid mina sain mängida ainult ühe, sest ma sain esimese mängu viimasel veerandajal palliga vastu pöialt. Vise vastu minu näppu oli nii tugev, et pöidlasse tuli mõra ja see pandi kipsi. Koju minemise asemel jäin meeskonnale toeks. Võistlustel saavutasime kümnenda koha.
Selline oli väike kokkuvõte minu toredast ja päikselisest suvest.
Subscribe to:
Posts (Atom)